Close
Veejoomisest on saanud tänapäeval tavapärane rutiin. Terviseajakirjad propageerivad veejoomist ning erinevad portaalid arvutavad inimese vanust, pikkust ja kaalu arvestades kiiresti välja igaühe soovitusliku veekoguse päevas ehk nn päevanormi. Enam ei suhtu keegi ka restoranis või baaris vee joomisesse mõttega „Küll kodus saab vett juua, mis ma siin ikka…“. Enamgi veel, vesi on, olgu pudeli- või kannuveena, tihti esimene, mis lauda tellitakse. Ja õige on, sest lisaks vee tarbimise kasulikkusele ja oma soovitusliku päevanormi jälgimisele on ka Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu algatud kampaanial, mille loosungiks „Kui võtad, võta vett vahele!“ sügavam sisu kui vaid veetootjate propaganda. Et vältida hommikust väsimust ning ebamugavustunnet, viimast ka juba õhtul, on mõistlik tarbida vähemalt sama suur kogus vett kui tarbite alkoholi, sh lahjat alkoholi.
Mõned faktid
Täiskasvanud inimene koosneb ligi 70% veest ning laps, väikelaps ja eriti imik, 80% veest. Inimese veri koosneb umbes täpselt 83% ulatuses veest. Kõige vähem esineb vett luudes ja rasvkoes (kuni 30%) ning kõige rohkem, üllatus-üllatus, ajus. Inimene peaks enese parima heaolu tagamiseks tarbima vett päevas suhtega 40ml/kg kohta ehk kui inimese kehakaal on nt 75kg, on hea juua päevas 3L vett. Kui tarbida vett vähe, on tulemuseks kehvveresus, närvi- ja seedehäired ning ka vähene verehulk. Kui tarbida vett aga liiga palju, on tulemuseks liigne higistamine, peavalu, üldine nõrkus, südame-veresoonkonna ja neerude ülekoormus ning võimalikud muud tervisehädad. Optimaalne sobiv kogus on üldreeglina alati parim valik!
Kui rääkida alkoholi mõjust organismile, siis teada on, et alkohol suurendab uriini eritumist ning põhjustab vedelikukaotust. Alkohol kulutab ka organismi vitamiini- ja mineraalivarusid, samuti langetab see veresuhkru taset. Nii on igati mõistlik, suisa tarvilik, juua alkoholi tarbimisel vahele vett. Tegelikult on nii, et inimene tunneb janu viivitusega, mistõttu tuleks juua vett ennetavalt. Kui janu on käes, on veevajadus läinud nii suureks, et keha annab juba häiret. Sestap, vee tellimine ning ka tarbimine esimesena, kui istute restoranilaua taha, aga ka kodus enne peolauda istumist või kohe peo alguses, on tark mõte. Ka enne magamaminekut on nutikas juua mitu suurt klaasi vett. Jah, hommikul võivad silmaümbruses vastu vaadata kerged tursed, nn kotid, aga mitte alati ja mitte ilmtingimata, ning nende alandamiseks teab iga daam mõnd nippi, mida vajadusel ka härradega jadaga.
Vanaemade tarkus on asetada silmade alla ja ka silmade peale kergelt jahutatud supilusikad (need võiks eelmisel õhtul juba külmkappi ootele asetada), abi pidavat olema ka kuldsõrmusega silmaümbruse kergest hõõrumisest, kiiret abi on ka kergete kurgiviilude paariks minutiks silmile asetamisest. Kui kurki pole käepärast, aitavad ka toore kartuli viilud. Nii kurki kui kartuliviile tuleks silmil hoida umbes 10 minutit. Kindlasti on abi spetsiaalsetest silmakreemidest, mida leiab nii ilupoodisest kui ka apteegist, sh eraldi meestele. Kõige lihtsam viis on aga puhas külm vesi ise – kasta puhas rätt jääkülma vette, eemalda liigne niiskus ning aseta rätt paariks minutiks silmadele. Eeskätt jahedus on see, mis teeb oma töö. Igal juhul on aga väike turse etem, kui ebamugavus- ja väsimustunne, mis vaatamata isegi justkui piisavatele unetundidele tuju uut päeva vastu võttes mõruks teevad.
Kõige paremini kustutab janu mineraalvesi, eriti vees lahustunud mineraalsoolad ja mikroained. Need imenduvad kiiresti ning rikastavad me kudesid eluks vajalike mineraalainetega. Lume- ja jäävees aga on palju ioniseeritud kaltsiumi, mis on organismile ülikasulik. Tervislik vesi on leeliseline, sest neutraliseerib mao happesust.
Millist vett eelistate, on maitse, harjumuste, aga mõnes mõttes ka rahakoti küsimus
Maailmas on umbes 1800 veebrändi, millest parimad tulevad spetsialistide hinnangul Prantsusmaalt, Rootsist, Norrast, Itaaliast, Šotimaalt, Inglismaalt, Kanadast, USA-st, Fidžilt, Uus-Meremaalt, Šveitsist ja Jaapanist. Tasub teada sedagi, et lisaks veinisommeljeedele on olemas ka veesommeljeed, kes aitavad, eriti nn tärniga restoranides, teha nii kokal kui kundedel parimaid valikuid. Maailma esimeseks veesommeljeeks on Filip Wretman (Ritz-Carlton, NYC). Tänapäeval on veesommeljeed koondunud ka oma erialaorganisatsioonideks, nt ülemaailmne Water Sommelier Union, mille kohta saab lugeda täiendavalt lingilt: https://www.watersommelier-union.com/the-association/
Millist vett armastab aga šampanja?
See on juba palju huvitavam küsimus, sest vahuveinide kuninga maitse on kapriisne ning temale ei sobi mitte kõik veed. Tegelikult on nii, et iga kihiseva vahuveni puhul tuleks arvestada erineva veega. Ja seda seepärast, et süsihappegaasi, pH ja mineraalide kogus vees ning vee temperatuur tekitavad suus teatud tundeefekti ehk nn suutunde ning see on veini ja vee sobitamisel peamine kriteerium. Nii sobib neutraalne rahulik vesi hästi kergema ja delikaatsema maitsega alkohoolsete jookide kaaslaseks. Karboniseeritud veed sobivad hästi tugevamate maitsete ja tekstuuridega, sest mulliga vesi aitab lahustada tugevama joogi maitseid ja tänu sellele jääb järelmaitse puhas. Kui söögi kõrvale pakutakse juba süsihappegaasiga jooke (nt prosecco või elegantsem vahuvein), on parem nautida vett, milles ei ole süsihappegaasi. Väike kokkuvõtlik spikker siinkohal:
Kui eelistate tarbida nn kannuvett ehk kraanivett, on oluline, et sellel puuduks kõrvalmaitse ja vesi oleks hea kvaliteediga. Oluline on ka vee serveerimistemperatuur. Tihti serveeritakse vesi liiga külmalt. Külm vesi aga halvab maitsetunnetuse mõneks ajaks ning veinist, sh vahuveinist oodatav nauding jääb saamata. Kõige parem on toidu ja joogi kõrvale serveerida kergelt jahutatud vett. Et asi selgem oleks, siis siingi lihtne spikker:
Mida tuleks üldiselt vältida, eeskätt šampanjade kõrval, mis on aromaatsed ning maitselt ise maitseküllased, on vee maitsestamine. Kui joote lihtsalt vett, olgu suvel janu kustuseks, on vee maitsestamine kurgiviilude, sidruni, pohlamarjade või muuga, mis enesele meeldib, väga teretulnud, kuid toidu ja alkoholi kõrvale mitte. Lihtne, maitsestamata, kas mullita või teatud juhtudel mulliga, vesi, serveerituna õigel temperatuuril, on kõige parem valik. Sellest, milliseid klaase vee serveerimiseks kasutada, ja uskuge, see ei ole üldse väheoluline, aga juba edaspidi.
Kasutatud allikad: Foto: Internet; Juunior-sommeljee kursuse õpik. I osa. Välja antud Eesti Sommeljeede Erakooli poolt õppeaastal 2018-2019; Kristjan Markii. Kampaania „Kui võtad, võta vett vahele!“: Missugust vett juua toidu ja alkoholi vahele/kõrvale?. Delfi, Oma Maitse, 14.03.2017. Arvutivõrgus: http://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/kampaania-kui-votad-vota-vett-vahele-missugust-vett-juua-toidu-ja-alkoholi-vahelekorvale?id=77537402 (29.10.2018); Pohmell. Alkoinfo.ee. Arvutivõrgus: http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/pohmell/(29.10.2019); Miks peab alkoholi tarbides vahepeal vett jooma? Anne&Stiil, 01.10.2017. Arvutivõrgus: http://annestiil.delfi.ee/tervis/miks-peab-alkoholi-tarbides-vahepeal-vett-jooma?id=82325534(29.10.2018); Water Sommelier Union. Arvutivõrgus: https://www.watersommelier-union.com/the-association/(29.10.2018).
